...
BLOGI

Suuhingamine lastel ja täiskasvanutel – õige keele puhkeasendi olulisus meie kehale

Suuhingamine-2

Mis on korrektne keele puhkeasend?

Oma töös panen suurt rõhku korrektsele keele puhkeasendile. Võib tekkida küsimus, mis on keelel pistmist füsioteraapiaga ja miks ma sellest pidevalt räägin?

Läheme tagasi lapsepõlve…

Esmalt peame mõistma, mida on mõeldud õige keele puhkeasendi all. Lihtsalt öeldes – välja arvatud siis kui räägime või sööme, peaks keel alati puhkama õrnalt suulaes.

Keele õige puhkeasend, mis on vajalik nina kaudu hingamiseks – keel peaks puhkama alati suulaes, ajal mil ei räägita ega sööda.
Keele õige puhkeasend, mis on vajalik nina kaudu hingamiseks – keel peaks puhkama alati suulaes, ajal mil ei räägita ega sööda.

Nohu ja viirushaiguste ajal, kui nina on kinni, mõistame kõik vajadust suu kaudu hingamiseks. Tervenedes peaksime siiski naasma normaalse ninahingamise juurde, kus keel puhkab suulaes.

Julgustan kõiki lapsevanemaid märkama ja mitte eirama oma lapse suutmatust hoida keelt suulaes ja mitte hingata läbi nina. See on esimene märk, mis vajab edasist analüüsi. Mida varem, seda parem. Lapsed, alates 6. eluaastast, kui nad hakkavad kaotama piimahambaid, on optimaalses eas, et lahendada kõik probleemid, mis takistavad normaalset nina kaudu hingamist ja loovad varajasi märke hambumusprobleemidest.

Kas saad midagi selle jaoks ära teha, et Sinu lapsele kasvaks kaunis naeratus? Ma julgeksin öelda, et õige keele puhkeasendi loomine ja ninahingamise tagamine on kõige mõjukam tegu, mida saad oma lapse tulevase tervise huvides teha. Ja seda mitte ainult esteetika, vaid tema tervise seisukohast laiemalt.

Suuhingamine lastel

Mis juhtub kui jätkame suu kaudu hingamist pikema ajaperioodi jooksul?

Lapse kasvades avaldab keel suulaele toetust, rakendades sellele jõudu, mis suunab ülalõualuu kasvu pikkusesse ja laiusesse. Selle keele poolt avaldatav väline jõud tasakaalustab ka põskede/ülemise huule poolt avaldatavat sissepoole suunatud jõudu. Kui keel ei asetu suulaes ja antud jõudu ei rakendata, siis ülemine lõualuu ei arene täielikult välja.

Lapse puhul, kes on aja jooksul võtnud omaks avatud suu asendi, võib märgata, et keel tundub nende “väikeses” suus justkui ülekasvanud ning “liiga suur” keel ei mahutu suulakke. Sel lapsel on alaarenenud ülalõualuu ning see põhjustab märkimisväärset hambumushäiret ja hammaste kuhjumist, kui hambad hakkavad vahetuma, mis omakorda võib viia vajaduseni hammaste väljatõmbamise ja ortodontilise ravi järele teismeeas.

Ninahingaja vs suuhingaja. Pilt The Breathe Institute

Suu kaudu hingamine mõjutab lapse lõualuu arengut ja näo struktuuri. Otseste tulemustena lõualuu edasise kasvu vähenemisest on hingamisteed ohustatud ning keha parandab seda kompenseerimisega, sealhulgas pea ettepoole kallutatud asendiga, mis võib omakorda mõjutada ka ribikorvi ja vaagna asendit. 

Siin on mõned põhjused, miks lapsel võib olla raskusi õige keeleasendi hoidmisega püsivalt:

  • Allergiad, astma, kõverdunud nina vahesein – võivad mõjutada nina kaudu hingamist ja seega muutub suu kaudu hingamine normiks.
  • Keelekida – laps füüsiliselt ei suuda oma keelt täielikult suulae vastu tõsta, keel ei arene välja ning lapsel võib sageli tekkida hääldushäired ja hambumushäire (maloklusioon).
  • Lutipudeli või pöidla imemine – see paneb keele õige puhkeasendi arenguteele füüsilise tõkke. Lisaks sellele võib see sageli põhjustada keerukamaid hambumusprobleeme. Mida varem laps lõpetab pöidla imemise või lutipudeli kasutamise, seda parem.

Miks see on niivõrd oluline?

Mis on kroonilise (pikaajalise) suu kaudu hingamise tagajärjed?
Arheloogilised leiud viitavad sellele, et vaid 300 aastat tagasi olid inimestel tavaliselt sirged, täiuslikult joondatud hambad, laiad lõuad, lamedad suulaed ja suured ninaõõnsused, mis viitavad harilikule, tervislikule nina kaudu hingamisele. Hilisemas faasis on meie näod hakanud muunduma.

Kui lapsed vahetavad välja piimahambad, ei ole tihtilugu uute hammaste jaoks piisavalt ruumi, mis viib hammaste kuhjumiseni ja ebakorrapärase hammustuseni. Veelgi tõsisem mure peitub selles, et see muutus soodustab suu kaudu hingamist, mis omakorda võib viia varjatud unehäireteni ja terve hulga probleemideni, alates käitumisraskustest, ärevusest ja depressioonist kuni kognitiivsete probleemideni välja. Need seisundid võivad omada laiemaid tagajärgi ja nende parandamine ortodontia, hambaravi, teraapia ja isegi mandlite ja adenoidide eemaldamise operatsioonide abil võib maksta tuhandeid eurosid.

2–8-aastaste laste puhul, kes hingavad läbi suu, ei jõua lõug kunagi loomulikult oma õigesse asendisse ja neil on kitsamad hambakaared kui neil oleks olnud nina kaudu hingajana.

See mõjutab kogu näo ülesehitust, mis võib mõjuda esteetilisele väljanägemisele, kuid veelgi olulisem on see, et kuna lõug ei ole arenenud õiges trajektooris, on hingamisteed ohustatud. Keha “parandab” seda ohustatud hingamisteed millegi kompenseerimisel – pea ettepoole kallutatud asendiga, et avada piiratud hingamisteed.

Paljud täiskasvanud, kes seda loevad, tuvastavad end või oma last kroonilise suu kaudu hingajana. Lisaks ülaltoodud näostruktuuri muutustele ja pea ettepoole kallutatud asendile esineb paljudel ka hammaste krigistamist – sümptom, mis viitab sellele, et lõug on vales asendis ja norskamist (ka uneapnoe) – kuna väiksemas suus ei ole piisavalt ruumi keele jaoks, langeb see lamades tagasi ja kitsendab veelgi juba ohustatud hingamisteid.

Suu kaudu hingavatel lastel ei arene lõug korralikult ega kasva ettepoole, nagu peaks. Hingamisteed muutuvad kitsamaks. Suu kaudu hingavad lapsed võivad norsata, sest väiksemas suus ei ole keele jaoks piisavalt ruumi ja lamades langeb keel tahapoole, kitsendades veelgi juba piiratud hingamisteid.

Mis on sel pistmist ülejäänud keha ja füsioteraapiaga?

Tugev ettepoole kallutatud pea asend, mis on tingitud hingamisteede kitsenemisest, mõjutab inimese võimet ülejäänud keha õigesti liigutada. See põhjustab edasisi ebanormaalseid liikumismustreid ülejäänud kehas.

Just siin ristuvad keele asend ja nina kaudu hingamine müofunktsionaalse teraapiaga.

Me kõik teame, et keel mängib põhifunktsioonides olulist rolli, sealhulgas neelamisel, hingamisel, rääkimisel ja närimisel. Kuid mitte kõik ei tea, et see mängib olulist rolli ka närvisüsteemi tasakaalustamisel ning võib parandada tasakaalu, stabiilsust ja jõudu trigeminaalnärvi ühenduste kaudu.

Minu poole pöörduvaid täiskasvanud patsiente on sageli keerulisem ravida kui lapsi, kuna neil on aastatepikkused asendatud ebakorrektsed funktsioonid. Neil on sageli kitsad hambakaared ja nad ei suuda füüsiliselt oma keelt suulaele asetada.

Lisaks keele asendi korrigeerimisele on oluline jõuda kõigi normaalset ninahingamist mõjutavate tegurite algpõhjusteni. Võimalik, et allergiad põhjustavad ninaõõnes põletikku, mis vajab suunamist allergia testimisele, või esinevad struktuursed probleemid, mis vajavad suunamist hambaarstide ja nina-kõrva-kurgu spetsialistide juurde hingamisteede hindamiseks.

Õige keele asendi ja ninahingamise kõrval kasutan mitmesuguseid tehnikaid, et lahendada kroonilise suuhingamise ja kitsendatud hingamisteede tõttu tekkinud valu ja pingeid ning taastan keha funktsioone.

Hindan seda kõigi inimeste, kuid eriti laste puhul, et saaksime võimalikult varakult sekkuda, et tagada suu ja lõualuude täielik kasv, mis tähendab, et kõver hambumus võib olla vähem tõenäolisem ja nii saame ennetada ortodontilise ravi vajalikkust.

Kui tunned muret enda või lapse keelehoiaku, kõverate hammaste, suuhingamise või norskamise pärast, võta minuga julgelt ühendust või lepi kokku aeg müofunktsionaalse teraapia konsultatsioonile. Müofunktsionaalne teraapia tegeleb korrektse keeleasendi loomisega ja aitab ennetada ortodontilist ravi. Loe lähemalt siit.

Loodan, et see blogi aitas Sul seostada põhitõdesid keele asendi ja hingamisviisi mõju osas meie näo- ja hambastruktuuri arengul ning kuidas see kõik mõjutab meie ülejäänud keha ning isegi närvisüsteemi.

Vaata ka teisi postitusi

dr Kalle patsiendiportaal

Värav Sinu suutervise andmeteni ja suhtluseks dr Kalle meeskonnaga.