Silensori taustast

Kerge-mõõduka raskusega norskamise (uneapnoe) ravimeetodiks kasutatavad Silensor kaped jõudsid eesti kasutajani kõrva-nina-kurgu ja unearsti dr Heisl Vaher initsiatiivil.

Läksin Heisli juurde uuringutele, kuna avastasin endal öised hingamispeetused ja Heisl rääkis visiidil oma murest ravi elluviimist võimaldava mõistliku hinnataseme ning hea kasutusmugavusega toote puudumise näol.

Huvitaval kombel ilmnes, et minu partnerlabori (Kai Hambalabor OÜ) omanikel seisis juba paar aastat uus seade laos kapede tootmiseks ja ootas kasutamist. Viisin oma peas erinevad otsad kokku ja ühe kalendrikuuga oli sisuliselt juba uus lahendus tootmises ning nii labori omanike kui ka minu peal proovikasutuses.

Enda vaatluste põhjal ning oma ravitulemust ise hinnates avastasin, et Silensor on ikkagi uskumatult hästi töötav, mugav ning taskukohase hinnaga lahendus võrreldes seni Eesti turul olnutega.

Tõdesime Heisliga, et kuna uneapnoe näol on ühiskonnas tegemist nii ulatusliku ja tõsise probleemiga, siis on see ebanormaalne, et puudub lihtne ja tõhusalt toimiv toode, mis on vajadusel pea igale inimesele kättesaadav. Nii kujuneski sellest kasumit mittetaotlev, rahva tervist edendav projekt.

Mida peaksid teadma norskamisest ja selle ravist

Norskamise anatoomia

Une ajal lihased lõdvestuvad ja väheneb õhuteede läbimõõt. Magades vajub sageli alalõug taha ja alla, suu avaneb ja keel vajub neelu suunas. Kitsenenud hingamistee limaskest hakkab vibreerima ning tekib norskamise heli. Norskamist soodustab ka ninahingamise takistus. 40% elanikkonnast norskab igaöiselt. Vanuse tõustes suureneb ka norskajate hulk.

Uneapnoe e uneaegsed hingamise pausid

Uneapnoe on hingamispausidega ja hapniku sisalduse langustega kulgev krooniline haigus.

Sagedasemad uneapnoe nähud on: norskamine, öised hingamispausid, õhu ahmimine, rahutu uni, öine higistamine, unetus, hommikused peavalud, mittekosutav uni, päevane liigne unisus, depressioon, mäluhäired, keskendumisraskused, tahtmatud uinakud päeval, impotentsus, uneaegne urineerimine, kõrgenenud vererõhk, südame rütmihäired, suhkruhaigus, ülekaalulisus.

Naiste ja meeste uneapnoe on erinev. Naistel võivad ka väga kerged hingamishäired tekitada üldtervise häireid (ravile allumatu depressioon, kergesti lisanduv kehakaal).

Ravimeetodid

Kõigil juhtudel algab koostöö pöördumisega unearsti vastuvõtule. Olenevalt hingamishäire raskusastmest valib unearst sulle sobivad ravimeetodid.

Uneapnoe ravimeetodid on ninahingamise takistuse likvideerimine, suusisene apnoe/norskamise kape (Silensor), PAP (positiivse ülerõhuga hingamisaparaat), müofunktsionaalne ravi, unehügieeni võtted.

Norskamise ja uneapnoe ravis kasutatakse enamasti mitut ravimeetodit korraga.

Silensori kasutamine ravimeetodina:

• Norskamine ilma uneapnoeta — Silensori asend tavahambumust stabiliseeriv
• Norskamine koos uneapnoega — Silensori asend alalõuga ettepoole toov

Uneuuring

Unearst määrab vajadusel uneuuringu, mille käigus tehakse kindlaks häire raskusaste. Uneuuringu läbiviimise kohta saad rohkem infot unearstilt. Muu hulgas mõõdetakse uuringu käigus hingamispauside hulka ja pikkust, hapniku sisalduse languseid ja nende kestust. Kuni 5 hingamispausi ühes tunnis on normaalne seisund, 5-15 pausi hingamises viitab kergele hingamishäirele, 15-30 pausi puhul on tegemist mõõduka raskusastmega hingamishäirega, >30 hingamispausi korral on tegemist raske uneapnoega.

Kui kasutad uneapnoe raviks kapesid, siis teatud aja möödudes tehakse vajadusel kape kasutamise järgselt uus uneuuring, et kinnitada ravi tulemusel saadud efekti.

Kui soovid ise esmalt hinnata, kas sinu une kvaliteet on piisav või kas peaksid küsima täiendavat arvamust eriarstilt, siis kasuta allolevat küsimustikku, et täpsustada oma seisundit.

Kaebusi ja ravivõimalusi täpsustav küsimustik

ei / mõnikord / sageli / jah

1. Kas teil esineb pingetunnet alalõualiigeses?
2. Kas teil esineb hommikuti näolihastes pingetunnet või väsimust?
3. Kas teil esineb hammaste krigistamist või kokku surumist?
4. Kas norskate ka külili magades?
5. Kas norskate igal öösel?
6. Kas ärkate hommikul väsinuna?
7. Kas magate rahutult (voodiriided on hommikuks segi)?
8. Kas ärkate peavaluga?
9. Kas teil esineb keskendumishäireid?
10. Kas teil esineb päevasel ajal vastupandamatut soovi teha uinak?
11. Kas teil esineb öösel hingamises pause?

Kui vastasid enam kui kahele küsimusele “jah” või “sageli”, siis on põhjust eriarstiga suhelda.

Soovitan sul pöörduda uneapnoe kahtlusel konsultatsiooniks ja uuringuteks dr Heisl Vaheri vastuvõtule kas Fertilitase Viimsi või Mustamäe polikliinikus.

https://www.fertilitas.ee/arstid/heisl-vaher/

Reeglina tehakse esmase visiidi käigus (kestvus u 30 minutit) diagnostika ja selgitatakse ning täpsustatakse sinu vajadusi ja murekohti. Sealt minnakse saadud info alusel edasi vajadusel uneuuringuga. Uneuuringu seadmed paigaldatakse sulle öiseks (koduseks) seireks, edasised toimingud määratakse vastavalt uuringu tulemustele. Olenevalt kaebustest ja vajalikest uuringutest/ravist (täpsed vajadused selguvad visiidi käigus) on unearsti visiidi maksumus Eesti Haigekassas kindlustatutele 5 eurot.