Olulised komponendid inimesele suutervise hoidmisel lisaks üldisele tervislikule eluviisile ja harjumustele on hügieenivahendid ja võtted, toidukordade vahelised pausid, regulaarsed kontrollid ja hammaste puhastused spetsialisti vastuvõtul.
Kahjustused suus ja hammaste kaotus ei ole vältimatud ning üsna lihtsate mõistmiste ja võtetega on võimalik igapäevase teadliku tegevusega nendest hoiduda. Süvenevate kahjustustega ei pea vananemise tõttu harjuma.
Kuulen sageli kõnepruuki meie eakohastest muutustest. Loomulikult vastab see tõele, sest me kõik oleme pideva paratamatu kehalise muutumise tunnistajateks. Osasid asju on siiski meie enda võimuses suunata. Isegi kui aega ei saa peatada või antut pikendada, saab iga antud hetke täisväärtuslikult elada. Paljude muutuste tekkimist suus saab peatada või nende tekkimist oluliselt edasi lükata ja nii endale paremat igapäevast elu lubada. Keskendu esimesena nendele asjadele, mida sa ise lihtsalt ja püsivalt oma igapäevases elus muuta saad ning samas ära kuhja end üle liialt mitmete tegevuste ja vahenditega.
Esimene samm selleks on regulaarne igahommikune ja igaõhtune tõhus hammaste puhastamine harja ja niidiga. Ühest hommikusest ja õhtusest harjamisest päevas reeglina piisab.
Hommikul pese hambad soovitavalt peale ärkamist, enne kui sööd ja väldi üldse harjamist vahetult peale söömist, et hoida ära söömisel tekkinud happerünnakus pehmenenud emaili ülemäärast kulumist. Toidu maitseomaduste nautimiseks loputa suu korralikult või pea väike paus enne söömist. Sama hea on ka jätta suu loputamata peale harjamist ja lihtsalt sülitada ülemäärane pasta välja kui sulle nii peaks rohkem meeldima. Hommikune hambapesu on väga tähtis, sest isegi kui oled õhtul juba korralikult seda teinud, siis mikroobide paljunemine ei peatu öösel kui magad ja hommikul pesemata hammastega süües on hambakahjustuste tekkimise risk oluliselt suurem.
Toon sulle lihtsa näite olukorra visualiseerimiseks. Ütleme tinglikult, et korralikult puhtaks pestud hammaste pindadele kinnitub kümneid ja sadu tuhandeid mikroobe. Puhastamata hammaste pindadele võib olla aga kinnitunud sadu miljoneid mikroobe. Lihtne on sellise võrdluse korral mõista, milline võib olla hammaste ja igemete kahjustus erinevatel juhtudel.
Tähtis on sinu oskus harja ja niidi abil mehaaniliselt hambakattu lõhkuda ning eemaldada. Hambapasta ja suuvesi iseseisvalt ei puhasta hambaid. Isegi pestes hambaid puhta harjaga ja pastata, saad pea sama tulemuse kui pastaga pestes. Pasta ja suuvee mõju pääseb esile vaid korraliku harjamise ja niiditamise tulemusena.
Tähtsaim on see, et hari oleks suhteliselt uus ja et sa vahetaksid seda kahe kuni kolme kuu tagant, et tagada hammaste võimalikult tõhus mehaaniline puhastamine. Kulunud harjased ei eemalda hästi kattu hammastelt ja võivad pigem kahjustada igemeid ja hambaid. Soovitan sul salvestada endale meeldetuletus, mis regulaarselt harja vahetamise vajadusest teavitab, sest ajataju on petlik ja vahetusperiood võib pikeneda mitmekordseks märkamatult. Lisaks jälgi, et sul oleks alati isiklik hambahari, mida ei jagata teiste pereliikmetega.
Kaubandusest leiab nii häid tavalisi kui elektrilisi hambaharju. Soovitav on kasutada pehmet harja ja pesta hambad sektorite kaupa, et tagada kõikide hambapindade puhastumine harjamisel ühtlaselt. Harja korraga ühe sektori hammaste välimised, sisemised ja mälumispinnad ning siirdu alles siis järgmise sektori hammaste juurde. Paari-, kolmeminutilisest harjamisest piisab kõigi nelja sektori puhastamiseks. Alusta näiteks esimesest sektorist, mis on ülemised hambad keskelt paremale ja siis teine keskelt vaskule, järgmisena kolmas sektor all vasakul ja neljandana hambad all paremal. Isiklikust kogemusest võin öelda, et elektrilise harjaga saab hambapinnad oluliselt lihtsamini puhtaks ja see on ka pesemise järgselt selgelt eristatav, tuntav. Elektrilise harja soetamisel tõstab enamasti harja hinda praktiliste lisavidinate olemasolu, mille puudumine iseenesest ei tee harjast halvemat. Saadaval on nii ümarate pöörlevate ja vibreerivate kui pelgalt vibreerivate piklike harjastega harju, millede puhul on hea kasutada erinevat harjamistehnikat. Piisava võimsusega vooluvõrgust laetava harja leiab tänapäeval alates 50 eurost. Isiklikult kõiki erinevaid variante proovinuna olen jäänud kasutama ümmarguse pöörleva harjasega harja.
Kindlasti tuleb igapäevaselt hammaste harjamisega koos kasutada ka niiti, sest kahe hamba vahelisi ja eriti kõrvuti olevate hammaste kontaktalasid pääsed puhastama vaid niidiga. Pole oluline, kas niiditad enne või peale harjamist, vaid oluline on, et sa seda ikka ja regulaarselt koos harjamisega teed. Pean niidi kasutamist vähemalt sama tähtsaks kui harjamist, sest pinnad, mida saad puhastada harjaga, puhastuvad teatud määral lisaks pidevalt ka keele, huulte, põskede ja toidu hõõrdumise tulemusena.
Kahe hamba vahelisele kõige tihedamale kontaktalale ei pääse hambahari, hambavahe hari, hambatikk ega miski muu peale hambaniidi. Suurem osa hambaaukudest saavad alguse just selle tiheda kontakti alalt. Hambaniidi kasutamata jätmisel jääb u 40% hambapindadest puhastamata.
Tänapäeval on kaubandusest kergelt leitav hambaniit hoidikuga e niiditaja, millel on vars ja vahetatavad otsikud hambaniidiga. Niiditaja hõlbustab oluliselt niidi kasutamist ja kuna iga harjumuse juurutamisel on oluline selle lihtsus ja käepärasus, siis soovitan alustada pigem sellega. Isiklikust kogemusest võin öelda, et igapäevane niiditamine jäi minu ellu peale niiditaja kasutuselevõttu. Niiditaja on nagu harjadki mõeldud korduvaks kasutamiseks, kuigi paljud armastavad võtta igaks puhastamiseks uue otsiku. Niiditajaid on saadaval väga erineva kvaliteediga ja kui oleksin alguses sattunud kasutama mõnda ebakvaliteetset, siis poleks ilmselt niiditajat ka üldse kasutama jäänud. Erinevate variantide proovimisel olen leidnud liiga paksu, veniva, kõva või liiga lihtsalt irduva niidiga tooteid ning siinkohal endale tavapäratult julgen soovitada valiku tegemise lihtsustamiseks all oleval pildil leiduvat toodet. Iga suu on siiski väga erinev ja ühele soovitatu ei pruugi teisele sobida ning julgustan igal juhul alati jätkama sobiva niidi või niiditaja otsinguid endale sobiva leidmiseni nii, et niidist saaks ja see jääks osaks igapäevasest hügieenist.
Niiti on niidihoidjas lihtne asetada hambavahe kohale ja siis kergelt hambaid kokku hammustades niit läbi tiheda kontaktala suruda. Käega saab samas hammustamisele vastassuunalist jõudu rakendada, takistades nii niiti rohmakalt igemesse lõikamast. Kui oled saanud niidi turvaliselt tihedast kontaktalast läbi kahe hamba vahele, siis puhasta ka mõlema hamba pinnad, mis jäävad kolmnurksest igemest hammaste vahel ühele ja teisele poole. Mõnest üles alla liigutusest niidiga piisab ja katu olemasolu hamba pinnal on lihtne eristada, kas pinna liigse libeduse või kõvemate ladestuste korral konarliku pinna ja niidi kiudude katkemise näol. Pehme katu puhul tunned pinna puhastudes libeduse vähenemist.
Inimesed kurdavad sageli, et ei saa hambaniiti hammaste vahele või läheb niit kasutamisel katki ja on loobunud seetõttu niidi kasutamisest. Vahel loobutakse niidi kasutamisest ka kuna see põhjustab igemete veritsust. Kõikidel juhtudel on oluline välja selgitada põhjus, sest igapäevase iseseisva hoolduse teostamine oma hammastele on esmatähtis probleemide ennetamisel. Niidi hammaste vahele viimise takistuseks ja niidi või niidikiudude katkemise ning igemete veritsemise põhjuseid niiditamisel on mitmeid, aga oluline on teada, et alati on põhjuseks mõni juba eksisteeriv probleem, millega aja jooksul kaasnevad suuremad mured. Niiti lõhuvad enamasti kõvastunud ladestused hambapindadel, lagundavad muutused hambaemailis, ebakorrektsed täidised ja kontaktid hammaste vahel, aga põhjused võivad olla näiteks ka algselt hoopis ortodontilist laadi.
Hambavahed on ala, kus hammastele tekib rohkem igemepõletikku tekitavat kattu ja millest saab alguse suur osa hambaaukudest. Harja ja niidi eesmärk on mehaaniliselt eemaldada hammastelt kattu, et peatada kahjustuste tekkimine suus.
Lisaks hambakatu lokaalsele kahjustavale mõjule suus on põletikel ka süsteemne e üldtervislik mõju. Kirjutan sellest tulevastes postitustes.