Suurem osa inimestest kaotab elu jooksul ühe või enam hambaid. Põhjuseks ei ole alati trauma või plaaniline terve hamba eemaldamine. Enamasti viib hamba kaotuseni siiski  hambakoe kahjustus (auk hambas) ja hamba kinnituskoe kahjustus (tekib kroonilisest igemepõletikust). Mõlemad kahjustused tekivad tavaoludes suhteliselt pika aja jooksul, mistõttu ei pruugi sinu tunnetus nende muutuste suhtes igapäevaselt kuigi selgelt tuntav olla. Mõlema viisi peamiseks algseks põhjuseks on hambakatt ehk biofilm.

Üldised levinuimad muutused suus tänu hambakatule on hambapindade karedus, igemete veritsus, häiriv lõhn ja maitse suus, hammaste suurenenud tundlikkus, valulikud haavandid suu limaskestadel, katt keelel, suukuivus, tumenenud hambad ja kergelt hammaste vahel katki minev hambaniit.

Kui suu on muidu korras, siis suuhügienist on see, kes teeb puhastuse ja samas tutvub selle käigus põhjalikult kogu suu olukorraga ning muutuste leidudes või kahtluse korral teavitab sind sellest ja suunab vajadusel hambaarstile. Teisisõnu, saad puhastuse ja põgusa kontrolli sama visiidiga ning oled oma suu olukorraga pidevalt kursis, hoiad kokku aega ja raha ning pääsed ebameeldivatest üllatustest. Ütlen ikka oma patsientidele, et terve suu korral ei tee ma probleemi mõnest vahele jäänud kontrollist, aga ära ei tohi unustada oma regulaarseid suuhügienisti visiite. Vastasel korral on probleemid kiired tekkima.

Puhastuses käimise vajadus on alati indiviiditi erinev ja sulle sobiva tiheduse saab määrata kontrolli või puhastuse käigus. Vähemalt korra aastas tasub sul kindlasti vastuvõtul hammaste puhastuses käia ja seda isegi siis, kui sul väidetavalt katu paksemat ja tugevamat kihti hambakivi näol ei teki. Hambakatt võib õhukese kileja kihina olla hammastel nii, et silm seda ei erista ja keel ei tunne. Eelnev ei tähenda, et kattu hammastel ei oleks, ühtlasi võib katt olla hammaste ning igemete suhtes agressiivse kooslusega. Lisaks tuleb silmale nähtamatu katu eemaldamisel hammaste loomulik värv taas paremini esile ja hambad saavad seeläbi valgenduseta valgemad.

Suuhügienisti regulaarne külastus on samuti omal kohal kui kasutad suust eemaldatavat proteesi. Proteesid koguvad hästi kattu ja vajavad pideval kasutamisel regulaarset iseseisvat puhastamist hommikul ning õhtul (lisaks oma hammaste puhastamisele) ning korra aastas tasub neid kindlasti näidata arstile, et veenduda nende puhtuses ja töökorras. Halvast proteesist on suus rohkem kahju kui kasu ning olemasolevad omad hambad võib nende tõttu kaotada oodatust kiiremini.

Puhastuse vajaduse tihedust saab ka mõjutada erinevate harjumuste ja hügieenivõtete muutmisega. Mõistlik on esmalt muuta just neid asju, mida sa oma igapäevaelus ise muuta saad (niidi ja harja kasutamine ning regulaarsed puhastused spetsialisti juures) ja mitte jätta kõike hambaarsti hoolde kahjustuste parandamise näol. Kahjustuste tekkimisel on aja jooksul vajalik tehtud paranduste uuendamine, kuna miski ei ole igavene ja nii oledki sattunud n-ö hambaravi lõputusse suletud nõiaringi. Enneta muutuste tekkimist suus ja ära karda, et hambaarstide töö kunagi otsa saaks. Seda ohtu ei ole, sest parandused, mis kujunevad patsiendi jaoks tüütuks nõiaringiks, muutuvad seda ka arsti jaoks ja mõlema osapoole huvides on hoopis olulisem pikaajaline edukogemus sinu suus olevate vastupidavate lahenduste näol.

Eestis on veel vähe suuhügieniste, kuna kaua puudus riiklik süsteem nende koolitamiseks ja traditsiooniliselt teevad puhastusi hambaarstid. Siiski leidub juba paljudes kliinikutes peaasjalikult puhastustega tegelevaid hügieniste ja minu soovituseks sulle pikemas perspektiivis on leida endale koostöö mõttes sobiv ja meeldiv hügienist, kelle juures iga-aastaselt visiidil käia.

Suuhügienisti töö on keerukas ja palju tähelepanu nõudev protsess, aga see-eest äärmiselt tänuväärse lõpptulemusega. Hügienisti visiitide mõte on eemaldada seda hambakattu, mida sa ise enam harja ja niidiga kätte ei saa. Juba hambale kõvasti kinnitunud kihile kinnitub kiht-kihi haaval kattu juurde ja see loob lisapinda uute mikroobide kinnitumiseks. Nagu eelmises blogitekstis ka juttu oli, võib mikroobide arv suus plahvatuslikult kasvada ja pöördumatuid kahjustusi tekitada. Lisaks koguvad paljud plommimaterjalid hästi kattu ja suurendavad sellega kahjustuste tekkimise riski. Hügienist puhastab kõik hamba pinnad katust, lihvib vajadusel astmeid täidiste ebatasasuste korral ja vajadusel poleerib ka ebaühtlaste täidiste pindasid, et vähendada ülemäärase katu kinnitumist hammastele. Tänapäevase puhastuse tegemiseks kasutatakse ultraheli otsikuid koos soodapuhastusega (pärlipesu) ning tundlike igemete ja hammate korral saab alati kasutada tuimestavaid vahendeid. Tänapäevane puhastus on omal soovil täiesti valutu ja saab tehtud põgusa tunniga. Üsna kerge vaevaga annad nii hindamatu panuse oma suutervise hoidmiseks.

Oluline suu- ja üldtervise seisukohalt ei ole vaid nähtavate hambapindade puhastamine, et saada visuaalselt ilusaid valgeid hambaid, vaid ka nende hambapindade puhastamine, mis jäävad nähtava igemepiiri alla. Terve organism saab mõõduka igemepõletikuga hakkama ja igeme-hamba vaheline kinnitus ei kahjustu regulaarsel hooldamisel. Meil kõigil on mõõdukas igemepõletik suus ja sellisena ei ole sellest ka probleemi. Pole näinud ka parimate harjajate, niiditajate juures täiesti põletikuvaba iget, aga näen seda, et korralike hooldajate (hari, niit, regulaarsed puhastused hügienistil) igemed püsivad tervemad, tekib vähem kaariest ja luupiir ei taandu aastatega.

Kui kattu ja põletikku on liiga palju, siis kahjustub igeme ja hamba vaheline kinnitus ja igemetasku hakkab muutuma sügavamaks. Mida sügavam tasku, seda keerulisem on iseseisev hügieen, mis omakorda kiirendab põletiku edenemist sügavamale ja ühtlasi ka hammaste kinnituseks vajaliku luu taandumist. Hambad kinnituvad juurtega lõualuusse ja kui põletiku tõttu luu kaob, siis hammaste liikuvus suureneb kuni hambad kaotatakse.

Olukorra visualiseerimiseks proovi endale ette kujutada, et suus nähtav igemepiir hammastel ei ole see koht, kus ige tegelikult hamba külge kinnitub, vaid ige kinnitub hamba külge natuke sügavamal ja seetõttu on iga hamba ümber loomulik igemetasku. Tervete igemete korral saame harja ja niidiga puhastada hamba pinna igemepiiri all igemetaskus kuni piisava sügavuseni. Kroonilise ravimata põletiku põhjustatud normaalsest sügavamate igemetaskute korral kinnitub aga ka katt sügavamatele hambapindadele ja nende pindade iseseisev igapäevane puhastamine muutub võimatuks. Tulemuseks on normaalsest kiirem luukadu ja halvimal juhul hammaste kaotus.

Lisaks kroonilise igemepõletiku lokaalsele mõjule suus on põletikel alati ka laiem üldtervislik mõju. Parim näide olukorra visualiseerimiseks on esmalt mõista kroonilise ravimata igemepõletiku kogu ulatust suus, lugedes kokku iga hamba ümber oleva ala, kus ige on põletikust hambakatu tõttu haaratud. Nii saame umbes peopesa suuruse ala. Tuues sellise ala niiskest suust kuivale nahale kehal ja teades, et selline suupõletik on võrreldav lahtise, veritseva ja mädase haavaga, saame väga lihtsalt aru, kuidas see meie üldist enesetunnet, heaolu ja tervist mõjutab. Suus jääb see aga meile enamasti märkamata, sest põletik areneb välja aja jooksul samm-sammult, kohaneme muutuva olukorraga suus, suu keskkond on niiske ning ebamugavus ja valu ei kerki seetõttu sama selgelt esile.

Kaotatud luu ei kasva ise tagasi katu eemaldamisel. Niisiis on oluline just see, et luupiir üldse esialgsest tasemest ei taanduks. Tehakse küll keerukaid luu- ja igemeplastika operatsioone, mis on töö- ja kulumahukad protseduurid ning pigem edukad väiksemade defektide parandamisel. Ulatuslike kahjustuste puhul võivad nii ravi kestus kui tulemus olla raskemini prognoositavad. Lisaks eeldab see inimeselt suurt motiveeritust ja iseseisvat igapäevast panust, et tulemust hoida. Tee nii, et igemed ja lõualuu püsivad terved ning sul ei ole vaja keerukat ravi ette võtta. Selleks on parim niit ja hari ning regulaarsed puhastused spetsialisti juures.

Kuulen üsna tihti inimestelt eakohasest luukaost, mida võib tinglikult pidada tõeks kui hambaid mitte hooldada, aga oluline on mõista, et luu ei kao igal juhul vanusega, vaid aastatepikkuse mõõdukast suurema ravimata kroonilise igemepõletiku tõttu. Sama kehtib uskumuse kohta, et oled pärinud nõrgad hambad ja seetõttu kummitab sind hammaste kaotus. Hammaste kahjustus kaariesest ja nende hilisem kaotus on enamus juhtudel siiski tingitud ebapiisavast hügieenist, ebatervislikest eluviisidest ja  kahjustuste tekkemehhanismide puudulikust mõistmisest.