Kas Sina surud hambad kokku, kui oled stressis või vihane? Ise sellest aru saades, teevad seda paljud, kuid on neid inimesi, kes suruvad korduvalt kokku oma hambaid, lükkavad alalõuga ettepoole või krigistavad hambaid ilma seda ise märkamata—tihtilugu juhtub see magades. Kui need käitumisviisid muutuvad harjumuseks, nimetatakse seda bruksismiks.

Mis on bruksism?

Bruksism on funktsioonihäirest tingitud harjumus, mis mõjutab elanikkonnast enamust. Ühel või teisel moel puutuvad sellega kokku pea kõik, kel on hambumusprobleem ja ebakorrektsed funktsioonid. Üldjuhul inimene lihtsalt ei pane ise seda tähele või toimub brukseerimine magades.

Bruksismi iseloomustab laias laastus hammaste krigistamine ja kokkusurumine, mis omakorda põhjustab hammaste kulumist ja murdumist, lõualuu häireid (valu ja piiratud liikumine) ning peavalu. Bruksism esineb nii lastel kui ka täiskasvanutel (kõige tavalisem 25-44 aastaste seas).

Nii palju kui on eri kokkuhammustusi on ka eri bruksisme. Kõik hammaste kokkupuuted, mis esinevad normist muul ajal on bruksism. Normiks on hammaste kokkupuude mälumisel ja tavapäraselt kerge puude. Psühholoogilised implusid suudavad käivitavad bruksismile mälumislihased sellisel juhu kui nad on üle- või eelpingestatud. Ülepingestatus tuleneb sellest, et meie funktsioonid on ebakorrektsed. Mida rohkem läheb funktsioon paigast ära, seda rohkem süveneb bruksism.

Millised on bruksismi eri tüübid? Miks tekib?

Jõuame hambumusprobleemide ja funktsioonihäirete juurpõhjusteni, milleks on hapnikuvajadus ja takistatud ninahingamine. Kui ninahingamine on vaba ja keel on suulaes, siis üldjuhul probleeme ei esine, kuid kui ninahingamisel esineb takistus, avame automaatselt suu, et hinagata läbi suu. Sel juhul ei ole enam keel suulaes ja hakkab funktsioneerima valesti, mis omakorda pingestab mälumislihased ja eelpingestatud lihas käivitab bruksismi. Lõõgastunud lihas ei saa nii lihtsasti pingesse minna.

Une ajal on mõistetavalt psühholoogiline impulss kontrollimatu ja aju seda ei erista, mistõttu tihtilugu toimub brukseerimine magades.

Bruksism jaguneb ärkveloleku bruksismiks ja uneaegseks bruksismiks.
Ärkveloleku bruksismi iseloomustab hammaste ja lõualuude tahtlik kokkusurumine reageerides teatud stiimulitele. Ärkveloleku bruksismi puhul ei esine üldjuhul hammaste krigistamist.

Une bruksismi iseloomustab automaatne hammaste krigistamine koos rütmiliste ja kestvate lõualihaste kokkutõmmetega.

Bruksism jaguneb ka esmaseks bruksismiks (mis tekib ilma eelneva meditsiinilise seisundita) ja sekundaarseks bruksismiks, kus on teada meditsiiniline või psühhiaatriline seisund.

Hammaste krigistamine ärkveloleku ajal ja sekundaarne bruksism võivad olla seotud teatud ravimitega, nagu antidepressandid või meelelahutuslikud uimastid, nagu kokaiin ja ecstasy, ning selliste häiretega, nagu Parkinsoni tõbi, depressioon ja tugev ärevus.

Paljud uuringud on leidnud, et une bruksismiga on seotud ka teised omadused, kuna see esineb harva üksinda. Une bruksism tekib reaktsioonina une ajal ärkamistele (ärkveloleku perioodid), mis viitab sellele, et see võib olla ka unehäire märk. Kõige tugevam seos on leitud une bruksismi ja obstruktiivse uneapnoe (une ajal hingamise seiskumine) vahel, mis on sageli seotud päevase unisuse ja mitte taastava unega. OUA-ga inimestel esineb palju ärkamisi öö jooksul tingituna hingamisraskusest (jällegi seos hapnikuga). Sageli on seotud mitmesuguste teiste sündmustega, nagu norskamise, hingeldamise, pomisemise ja hammaste krigistamisega. OUA on leitud olevat kõige suurem riskitegur hammaste krigistamisele une ajal, võrreldes teiste unehäiretega.

Olulisi seoseid une bruksismiga on leitud ka teiste unehäiretega, nagu unes rääkimine, hüpnagoogilised hallutsinatsioonid (teadvusseisund une ja ärkveloleku vahel), vägivaldsed või vigastusohtlikud käitumised une ajal ja REM-une häired. Psühholoogilised häired, nagu stress ja ärevus, on samuti teadaolevalt hammaste krigistamist une ajal süvendavad tegurid. Bruksism on samuti levinum inimestel, kes tarvitavad regulaarselt alkoholi, tubakat ja kofeiini (6 või enam tassi päevas).

Millised on sümptomid? Kuidas saada aru, et võin krigistada hambaid (sh magades)?

Kuna krigistamine toimub sageli une ajal, ei ole enamik inimesi teadlikud, et nad seda teevad. Võid saada teada, et krigistad hambaid oma partnerilt, kes kuuleb krigistamist öösel või märgates mõnd bruksismile omast sümptomit:

• põse sisekülje närimine;
• limaskesta paksendid ehk hambumusvall – riba/vall põse siseküljes;
• looklev keele külgserv (hambajälgedega);
• lamedaks kulutatud, katkised vmt hambad;
• kulunud hambaemail;
• hambavalu või tundlikkus;
• pingul lõualihased;
• lõug ei avane ega sulgu täielikult;
• valu lõuas, näo- või kaelapiirkonnas;
• valu, mis tundub nagu kõrvavalu;
• tuim peavalu meelekohtades;
• valu söömise ajal;
• plõksumine lõuas (märk probleemist alalõualiigesega).

Millised on hammaste krigistamise tagajärjed?

Mõnel juhul võib krooniline hammaste krigistamine põhjustada hammaste murdumist, lõdvenemist või kaotust. Krooniline krigistamine võib kulutada hambad tüügasteks. Kui need sündmused juhtuvad, võib olla vajalik sildade, kroonide, juureravi, implantaatide, osaliste proteeside ja isegi täielike proteeside kasutamine.

Lisaks sellele, et tugev krigistamine võib kahjustada hambaid ja viia hammaste kaotuseni, võib see mõjutada ka lõualuid, põhjustada või halvendada liigese probleeme ning isegi muuta näo välimust.

Kuidas saan hammaste krigistamisest lahti? Milline on bruksismi ravi?

Kuna bruksismi näol on tegemist funktsioonihäirest tingitud probleemiga, ei ole võimalik bruksismi täielikult ravida ilma funktsioonide taastamiseta (sellega tegeleb müofunktsionaalne teraapia). Korrektne funktsioon hoiab ära bruksismi. Funktsiooni taastamise eelduseks on vaba ninahingamise tagamine ja ortodontia. Esmalt on vajalik korrigeerida hambumus ja seejärel saab taastada korrektsed suulihaste funktsioonid. Järjestus oleks: 1) hapnik, 2)ortodontia, 3)funktsioonid.

Hammaste ja lõualuu asendi korrigeerimine.
Mõnel juhul võib bruksism olla tingitud valesti paigutatud hammastest ja lõualuudest. Sellisel juhul kasutatakse ortodontilisi protseduure hammaste õigesse asendisse viimiseks ja hammaste kokkusobivuse parandamiseks. Kui Su hammaste asetus on vale, st ülemised ja alumised hambad ei kattu, võib hambaarst soovitada breketeid või kapesid. Vanematel patsientidel, kelle hammaste krigistamine on juba hammaste pindu kulutanud, kasutatakse kroone või sildu hammaste kuju taastamiseks.

Käitumisteraapia, müofunktsionaalne teraapia.
Müofunktsionaalset teraapiat kasutatakse selleks, et õpetada inimest uuesti, kuidas hoida oma lõuga, keelt ja huuli. Suu puhkeasendi muutmine aitab vähendada või kõrvaldada hammaste kokkusurumist ja krigistamist.

Lisaks on mitmeid erinevaid vahendeid ja kiirabi võtteid, mis võivad aidata leevendada sümptomeid:

1. Hambakaitsevahendid: Sinu hambaarst võib sulle kohandada öise hambakaitse, mis kaitseb hambaid krigistamise eest une ajal. Kui bruksism esineb, eriti lastel, võib kasutada hammaste kaitsevahendit, et vältida hammaste kahjustamist ja harjumuse murdmist. Mõeldud kandmiseks öösel magades ja on seetõttu mugavamad.

2. Stressi juhtimine: bruksism on sageli seotud ka stressiga. Seda saab leevendada mitmel viisil, sealhulgas nõustamise, treeningu, meditatsiooni või muude lõõgastavate tegevustega.

3. Uneapnoe ja bruksism: Sinu uneapnoe ravimine võib kaasa aidata ka bruksismi korral. Kui kasutad CPAP või BiPAP masinat, siis surutakse õhku sundkorras suhu või ninna, et hoida hingamisteed avatuna. See võib vähendada hammaste krigistamist. Teine uneapnoe ravivõimalus on näiteks suhu käivad kaped, mis sunnivad lõualuu ettepoole, hoidmaks avatuna hingamisteed. See võib samuti vähendada hammaste krigistamist.

4. Botox hammaste krigistamise vastu: kui krigistamine on seotud liiga aktiivsete närimis- ja lõualihastega, manustatakse ühe variandina ka botuliintoksiini (Botox) vastutavatesse lihastesse. Botuliintoksiini blokeerib närviimplusid ja pärsib lihaste liikumist. See vähendab lihaste suurust ja nende võimet pikas perspektiivis kahjustusi tekitada. Uuringud on näidanud, et süstid närimislihastesse leevendavad bruksismi sümptomeid, kuid kindlasti pole tegemist püsiva raviva lahendusega.

Bruksismi leevendavad harjutused

Harjutused võivad aidata Sul hallata bruksismiga seotud valu ja hoida lõualihaseid paindlikuna.

Lõua lõdvestamiseks:
1. Sulge oma huuled, kuid ära lase ülemistel ja alumistel hammastel kokku puutuda.
2. Suru oma keel suulae vastu.
3. Hoia seda asendit.
4. Korda mitu korda päevas.

Et aidata lõual liikuda vabamalt:
1. Pane oma käed sinna, kus alumine lõualuu ühendub liigesega.
2. Ava suu aeglaselt.
3. Hoia seda asendit 5-10 sekundit.
4. Sulge suu aeglaselt.
5. Tee seda 10 minutit korraga, kolm korda päevas.

Need harjutused võivad aidata vähendada lõualuu pinget ja parandada liigeste liikuvust, mis võib omakorda leevendada bruksismiga seotud sümptomeid. Võta aga alati arvesse oma individuaalseid vajadusi ja konsulteeri vajadusel oma arsti või hambaarstiga enne uute harjutuste alustamist.

Kui puutud kokku bruksismiga ja otsid abi, siis saan Sind aidata. Alusta oma mure lahendamist tulles esimesele konsultatsioonile, kus saad info oma mure juurpõhjustest, hetke olukorra tõsisusest ja selle lahendamise võimalustest, et ennetada kujunenud olukorrast tekkivaid edasisi probleeme.